Siia kogunevad kõik eestimaa noored.
 
PealehtCalendarKKKOtsiLiikmete nimekiriKasutajagrupidRegistreeriLogi sisse
Logi sisse
Kasutajanimi:
Parool:
Automaatne sisselogimine: 
:: Unustasin parooli
Latest topics
» Mäng: Haara raamat!
Varjatud EmptyLaup Apr 13, 2013 10:45 am by roosipuu

» Suhted klassi- ja koolikaaslastega.
Varjatud EmptyLaup Apr 13, 2013 10:36 am by roosipuu

» Kõike-kõigest-kõigile
Varjatud EmptyTeis Apr 09, 2013 12:28 pm by roosipuu

» Lemmikud fotograafid
Varjatud EmptyReede Apr 05, 2013 8:06 pm by Kätuu

» Tõeline iludus
Varjatud EmptyReede Apr 05, 2013 7:55 pm by Kätuu

» Lights School
Varjatud EmptyKolm Märts 20, 2013 11:54 am by Kätuu

» Tegevusi, kui on igav?
Varjatud EmptyTeis Märts 05, 2013 8:26 am by roosipuu

» Mis riideid kannad?
Varjatud EmptyPüh Veeb 24, 2013 12:02 pm by Creamy

» Varjatud
Varjatud EmptyKolm Veeb 13, 2013 9:38 pm by Kkohuke

Kes on foorumil
Foorumis on hetkel 1 kasutaja :: 0 Liitunud, 0 Varjatud ja 1 Külalist

Puudub

Rekordarv külastajaid(13) oli siin foorumil Püh Märts 03, 2019 10:23 am

Share
 

 Varjatud

Go down 
AutorTeade
Kkohuke

Kkohuke

Postituste arv : 20
Join date : 10/02/2013

Varjatud Empty
PostitaminePealkiri: Varjatud   Varjatud EmptyTeis Veeb 12, 2013 10:52 am

Ma kirjutan midagi teist moodi (pole kunagi midagi sellist kribanud). See jutt räägib ühest tüdrkust Hannast, kes kolib pooleks aastaks oma vanaema - Julie- juurde. Kuid seal majas on kuulda hääli ja samme. Tema vanaema on elanud seal terve elu, seega arvab Hanna, et Julie on sellega lihtsal nii harjunud, et ei pane seda tähele.
Loodan, et meeldib (:

Olen end valmis seadnud järjekordseks häältelaviiniks. Kell on 11 öösel ja ma istun oma toas, vanast kasepuidust voodil. Minu paremal käel seisab suur vana kapp, selle kõrval on laualamp. Lambi kohal on vanade pitskardinatega kaetud aken. Minust vasakule jääb kirjutuslaud, mille me tõime mu päris kodust. Tuba on väga väike, laes on ka üks lamp, millele on kogunenud surnud kärbsed.
Ma olen sellega harjunud ega karda enam nii palju. Peidan pea teki alla ja kuulan vaevatult. Koridoris nagu kõnniks keegi, kuid vanaema magab. Minu toa uks tehakse õrnalt lahti ja sammud tulevad mu voodi juurde. Pigistan silmad kinni, süda puperdab. Hääl kaob teise toa nurka ja väljub siis lõpuks ukse kaudu. Ust ei panda kinni, see jääb lahti.
Alumisel korrusel nihutaks nagu keegi diivaneid. Ma pole kindel. Hääled kostuvad tegelikult pea kõikjalt. Ka mu pea kohalt - pööningult.
Olen ikka veel teki all, nägu higine. Ja siis see lõpeb. Ongi kõik. Tänaseks on kõik. Aga see kordub iga õhtu samal kellaajal. Need hääled on tapvalt närvesöövad. Uinun varsti, väsimus on suur.
Kui hommikul ärkab, tunnen pannkookide lõhna. Aitäh, Julie, mõtlen. Ajan end istukile. Otsustan panna selga poolpikad retuusid, seega avan riidekapi. Ka see on kõle. Ainult minu riiete jaoks on see liialt suur, seal on palju, liiga palju vaba ruumi. Otsin oma pükse, kuid ei leia neid. Tõusen kikivarvukile ja upitan end ülemisele riiulile. Tunnen käte all mingit raamatut. Suures uudishimus tõmban selle kiiruga endale peaaegu kaela. Minu käes on suhteliselt vana, kõvade kaantega tolmunud märkmik. Puhun tolmu maha ja esile tuleb graveeritud kiri : Margarethi päevik.
Kõnnin sellega voodi juurde, mõnus päevavalgus paistmas mu näole. Avan päeviku :
18. Detsember, 1918.
Armas päevik!
Sa oled ainus kellele saan ma midagi rääkida. Me kolisime uude majja, aga siin pole võimalik elada. Ma usun nüüd teispoolsusesse - see on olemas. Iga õhtu, samal ajal kostuvad tundmatud sammud, keegi üritab midagi mulle öelda. Ma arvan nii.
Oh. Leedi Katharine kutsub mind. Ma pean minema.

20. Detsember, 1918.
Armas päevik!
Ma olen kindel, et see..keegi tahab mulle midagi öelda. Iga hommik kui ärkan on mu peeglil üks täht. See hakkas 18. detsembri ööl. Ma pesen hommikuti peegli pealt selle maha, kui Leedi Katharine seda näeks, saaks ta pahaseks. Kirjutan tähed üles, muidu lähevad nad meelest.


"HANNA! TULE SÖÖMA!" hüüab vanaema.
"Jaaaaaaaaaaaa! karjun talle. Peidan ruttu päeviku padja alla ja kiirustan alla. Julie on juba poole trepi peal.
"Kas sa siis ei tundnud pannkookide lõhna?" küsib ta naeratades.
"Ikka tundsin, mõtted olid mujal," vastan vaikselt ja istun lauda.
Julie paneb minu ette paar pannkooki moosiga.
"Tänan" vastan.
Mõtlen päevikus öeldule. Esiteks - kellele see päevik üldse kuulus. Teiseks - niiet ainult mina ei kuulegi neid hääli, need on olemas. Kolmandaks - mind huvitab väga mis tähed need olid.
Kui mul on söödud, pesen nõud ära ning otsustan minna tagasi oma tuppa ning päevikut edasi lugeda.



Nonii, kuidas oli? Kriitikat? Kirjutan edasi? Very Happy


Viimati muutis seda Kkohuke (Nelj Veeb 14, 2013 7:38 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Viinamari
Admin
Viinamari

Female Postituste arv : 184
Join date : 08/12/2012
Asukoht : Pärnu maakond

Varjatud Empty
PostitaminePealkiri: Re: Varjatud   Varjatud EmptyTeis Veeb 12, 2013 12:53 pm

Põnev, põnev, põnev, põnev.......
UUUUUUUT!!! Very Happy
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili http://noortefoorum.forum.co.ee
Kkohuke

Kkohuke

Postituste arv : 20
Join date : 10/02/2013

Varjatud Empty
PostitaminePealkiri: Re: Varjatud   Varjatud EmptyTeis Veeb 12, 2013 1:20 pm

Oh, tore kui meeldib Smile
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Kkohuke

Kkohuke

Postituste arv : 20
Join date : 10/02/2013

Varjatud Empty
PostitaminePealkiri: Re: Varjatud   Varjatud EmptyKolm Veeb 13, 2013 9:38 pm

Teine osa :

23. detsember, 1918
Armas päevik!
Olen saanud juba piisavalt palju tähti, et lugeda kokku esimene sõna. Kuid mulle tundub, et see, mis tahetakse mulle öelda koosneb vähemalt kahest sõnast. Ma rääkisin sellest ka Leedi Katharinale, aga ta ütleb et ma valetan ja mõtlen asju välja. Tema hea tuttav, kes meid külastas, sir Harry Conan ütles, et pole eakohane minusugusel neiul selliseid asju välja mõelda. Aga see on ju tõsi!

28. detsember, 1918
Armas päevik!
Varsti on käes aastavahetus. Tähistame seda suure peoga. võibolla me isegi sõidame kuskile. Ma kombineerisin tähtedest sõnad ja ma arvan, et kokku peaks tulema : aita mind. Ma ei mõista, mida see peaks tähendama. Aa - ja veel! Kujutad sa ette - ma suudan lõpuks ometi magada, hääletega olen ma juba pea et harjunud.

30. detsember, 1918
Armas päevik!
Sa ei suuda seda uskuda - me sõidame terveks aastavahetuseks Leedi Katharina õe Leedi Elisabethi juurde. Ma olen õnnelik, et saan sellest keskonnast eemal viibida. Arvan, et see teeks mulle head. Päeviku jätan siia, sest Leedi Katharina kontrollib alati reisikotte ja ma ei soovi, et ta avastaks selle. Näeme uuel aastal!

15. jaanuar, 1919
Armas päevik!
Sa ei kujuta ette kui tore mul oli. Üle pika aja sain ma mängida kellegagi ja elada normaalselt elu. Leedi Elisabethi lapsed on imelised - heade kommetega ja muudmoodi hästi kasvatatud. Jõusin tagasi täna hommikul.


Märkan väljarebitud pabeririba ja mul ei õnnestu rohkem sellelt leheküljelt lugeda. Arvatavasti on päevik lihtsalt rikneda saanud. Märkan, et kell on juba keskpäev ja otsustan õue minna.
"Julie! Ma vaatan natuke ringi!" hüüan talle uksest välja astudes.
Jalutan mööda teed väikese aiamajakeseni ning istun selle kõrval paiknevale võllikiigule. Tunnen südames torget - ma igatsen natuke vanemate järele. Tahaksin olla kodus, mitte siin - Julie - juures. Ma ei peaks...tegelema selle kummituslooga - kui nii võib seda nimetada.
Kõnnin vaikselt värava juurde. Mingi külapoiss - vist - kõnnib meie maja juurde ja jääb peatuma.
"Kas proua Kattenwick on siin?" küsib ta.
"Sa..te mõtlete Juliet?" kokutan.
"Heh. Võid mulle sina öelda. Jah, Juliet. Mu ema tõi tema juurde pesu pesta."
"Ahah. Ma kutsun ta," pakun.
"Aitäh."
Pooljoostes lähen tuppa.
"Vanaema!" karjun. Julie jookseb juba uksest välja.
"Tean, tean." pomiseb ta.
Kõnnin nende juurde.
"Äkki viitsid Hannale ümbrust näidata? Ta pole meil just tihti külas käind," ütleb Julie.
"Okei," vastab poiss.
Jalutame majast natuke eemale.
"Aa... Ma olen muidu John," ütleb ta.
"Hanna," ütlen vastu.
Poiss räägib natuke külast ja me teeme sellele väikese ringi peale. Julie maja juba paistab.
"Ma nüüd siis lähen. Sa ei pea mind enam koju saatma," ütlen.
"No okei. Tsau!" ütleb ta.
"Tsau!"
Jooksen tagasi majja ja põrutan otsejoones oma tuppa. Midagi jäi kahe silma vahele mõtlen rahutusega ja lappan päevikut.


Meeldis ? Very Happy
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Sponsored content




Varjatud Empty
PostitaminePealkiri: Re: Varjatud   Varjatud Empty

Tagasi üles Go down
 
Varjatud
Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Noorte foorum :: Meelelahutus :: Omalooming :: Kirjakunst-
Hüppa: