Siia kogunevad kõik eestimaa noored.
 
PealehtCalendarKKKOtsiLiikmete nimekiriKasutajagrupidRegistreeriLogi sisse
Logi sisse
Kasutajanimi:
Parool:
Automaatne sisselogimine: 
:: Unustasin parooli
Latest topics
» Mäng: Haara raamat!
Õnnetused õnnetused EmptyLaup Apr 13, 2013 10:45 am by roosipuu

» Suhted klassi- ja koolikaaslastega.
Õnnetused õnnetused EmptyLaup Apr 13, 2013 10:36 am by roosipuu

» Kõike-kõigest-kõigile
Õnnetused õnnetused EmptyTeis Apr 09, 2013 12:28 pm by roosipuu

» Lemmikud fotograafid
Õnnetused õnnetused EmptyReede Apr 05, 2013 8:06 pm by Kätuu

» Tõeline iludus
Õnnetused õnnetused EmptyReede Apr 05, 2013 7:55 pm by Kätuu

» Lights School
Õnnetused õnnetused EmptyKolm Märts 20, 2013 11:54 am by Kätuu

» Tegevusi, kui on igav?
Õnnetused õnnetused EmptyTeis Märts 05, 2013 8:26 am by roosipuu

» Mis riideid kannad?
Õnnetused õnnetused EmptyPüh Veeb 24, 2013 12:02 pm by Creamy

» Varjatud
Õnnetused õnnetused EmptyKolm Veeb 13, 2013 9:38 pm by Kkohuke

Kes on foorumil
Foorumis on hetkel 1 kasutaja :: 0 Liitunud, 0 Varjatud ja 1 Külalist

Puudub

Rekordarv külastajaid(13) oli siin foorumil Püh Märts 03, 2019 10:23 am

Share
 

 Õnnetused õnnetused

Go down 
AutorTeade
Kätuu
Kujunduse tegija
Kätuu

Female Postituste arv : 87
Join date : 08/12/2012
Age : 19

Õnnetused õnnetused Empty
PostitaminePealkiri: Õnnetused õnnetused   Õnnetused õnnetused EmptyNelj Dets 27, 2012 9:54 pm

1.
2.jaanuar

"Mis kellast sul see laager hakkas?" Küsis ema minu käest.
"Umm... nelja tunni pärast." Vastasin emale.
"Kott koos? Viime su autoga ära koos isaga."
"Jah, aga ma ei tea kas mu kohvrid üldse mahuvad sinna autosse." Naersin siis.
"Okei, ma teen sulle lõuna ka siis saaksid bussis ikka kõhu täis kui bussis kõht tühjaks kipub minema." Ütles ema ning läks.
Võtsin kohvrid ja lohistasin nad ukse kõrvale. Läksin siis enda tuppa veel telefoni tooma.
Kuulsin, et keegi tuli tuppa ja läks kööki, see oli minu isa.
"Kellele see on?" Küsis isa ema käest.
"Teen Marleenile lõunat, et ta bussis ikka kõhu täis saaks." Vastas ema talle.
"Marleen on juba suur tüdruk, et peaks juba ise hakkama saama viisteist juba."
"Nojah... Otsustasin ise teha..."
"Ta pole enam sinu väike tüdruk."
Ema jäi siis liikumatuks ja oli vait.
"Tee, tee ära nüüd solvu." Ütles isa ning läks.
Ema sai lõuna valmis ning pani need karpi, et need ikka halvaks ei läheks, ta tuli minu tuppa ja andis need minu kätte.
"Isa paneb auto sooja, pane siis ennast riidesse ma aitan sul kohvrid välja võtta." ütles ema.
Läksin nagi juurde ning panin endale musta mantli, valge salli endale kaela ümber, valged saapad ning valge mütsi mille ema mulle jõuludeks heegeldas. Ema pani end samuti valmis. Läksin õue ning nägin, et isa autot korda tegi. Õues oli suur sula, et teed olid nii libedad ning lumi oli samuti natuke sulanud. Liikusin auto juurde aeglaselt sellepärast. et tee oli libe. Vaatasin maas olevat jääd mis oli üli-libe hakkasin närveerima ning hakkasin komistama, kiljatasin.
"Võta aeglasemalt." Kinnitas isa.
Tõusin ettevaatlikult püsti, kõikusin. Läksin ettevaaltikult auto juurde, toestusin autot, et jälle ei komistaks. Tegin autoukse lahti ning istusin autosse.
"Huhh, jube." Laususin vaikselt omaette. Nägin ema tulemas kohvritega ning tõstis need autosse ning istus autosse.
"Issand kui libe väljas on." Imestas ema.
"Sellepärast mulle talv ei meeldigi." Ütlesin emale.
"Eks ole ju?" Naeratas ema.
Siis tuli isa autosse samal ajal kindaid kloppides.
"Olete valmis?" Küsis isa.
"Jah." Vastas ema isale.
"Hakkame siis sõitma." Ütles isa ning pani omale turvavöö peale. Panin endale samuti turvavöö peale.


Olime kohal bussipeatuses ning jäin ootama, et vanemad midagi ka ütleks.
"Noh ole tubli siis, vaata, et sa lollusi ei tee siis." Lausus isa.
"Mhm." Vastasin isale lühidalt
"Vaata siis autosid ka ja vaata, et sa midagi ära ei kaota ja kui on muresid siis helista meile."
"Mhm." Vastasin lühidalt ning tüdinenult.
"Ma võtan sul kohvrid välja." Ütles isa ning läks autost välja.
"Tsau." Ütlesin emale ning tulin autost välja.
"Tsau." Vastas ema ning naeratas. Kuulatasin, naeratasin ning panin autoukse kinni, isa oli kohvrid välja saanud ning ulatus kohvrid mulle.
"Noh ole siis tubli, tsau." Ütles isa.
"Tsau." vastasin tüdinenult ning läksin kohvritega bussipeatusesse ootama bussi. Ema ja isa sõitsid juba minema, arvatavasti poodi. Istusin bussipeatuses üksi ning vaatasin paremale ning vasakule, et näha kas buss tuleb või ei tule. Ootasin juba 5 minutit ja bussi ei ole ikka veel tulnud, nägin, et üks kutt tuli bussipeatusesse seisma. Vaatasin teda korraks ja siis vaatasin mujale. Ning jäin mõtlikuks. Siis järsku helises mul telefon, võpsatasin ning hakkasin kotist telefoni otsima. Telefon sai kähku kätte võetud ning kukkus kohe järsku maha.
"Fuck." Sosistasin vaikselt omaette, panin koti kõrvale ja hakkasin telefoni juppe üles võtma. Kutt tuli appi ning võttis mu telefoni aku ning ulatas selle mulle. Jäin seda akut vaatama ja siis vaatasin üles, nägin, et see poiss oli mulle appi tulnud, võtsin aku, tänasin ning hakkasin akut telefonile tagasi panema.
"Kuhu sa siis lähed?" Küsis kutt minu käest.
"Umm... ma lähen laagrisse." Vastasin talle.
"Aam... mingi üritus seal?" Küsis ta siis
"Ju vist..." Vastasin talle.
"Okei, mis su nimi on?" Küsis kutt mu käest kohe nii kähku, mul läksid silmad suureks ega arvanud, et ta seda nii järsku küsib.
"...Marleen, ja sinu?"
"Kaspar, elad kuskil siin lähedal?"
"Mhm, seal Väljavee tänaval."
"Ma elan seal kuskil lähedal, Laanevälja tänaval, see on vist kohe Väljaveest edasi..." Seletas Kaspar.
"Aah, okei." Naeratasin talle kergelt. Vaikisime sekund aega ning hakkasin Kaspari käest küsima
"Kas sa lähed ka viieteist kümmne bussiga?"
"Jamh, sa lähed vist ka? Istume siis koos? Tahaks sinuga natuke veel tuttavaks saada."
"Võiks küll, jap." Vastasin talle ning käivitasin telefoni, buss juba tuli, panin telefoni tasku ja hakkasin enda kohvreid tassima.
"On abi vaja?" Küsis Kaspar. Lootsin, et Kaspar tahab mind aidata.
"Muidugi, aitäh." Tänasin ette, ning tassisin enda kohvrid bussi. Bussijuht tervitas ning ulatusin talle pileti ning astusin edasi, et vabu kohti leida minu ja Kaspari jaoks.
Leidsin lõpuks meile mõlemale koha, panin kohvrid sinna ülesse riiulisse ning istusin akna alla, vaatasin korra aknast välja ning seejärel vaatason kuidas Kaspar mu kohvreid tassis. Tõusin püsti, et Kasparit aitada.
"Ole mureta saan hakkama." Ei vajanud Kaspar abi ning pani mu kohvrid ülesse riiulisse, just sinna kuhu mina pannud olin.
Kaspar istus mu kõrvale ning vaatas mulle otsa.
"Sul on kohvris liiga palju asju, et need liiga rasked on?" Naeris Kaspar.
"Tjahh." Naersin ise.
"Kui vana sa oled siis?" Küsis Kaspar.
"Viisteist, sa?" Küsisin ta käest siis.
"Seitseteist, sinust kaks aastat noorem." ning Naeris kergelt.
"Ok." Naersin.
"Mingit kontakti on, msn või midagi?" Hakkas Kaspar veelkord küsima.
"Aam... Facebook on mul Marleen Kaljuvee ja msn on triiibumiiisu123@hotmail.com" Jagasin talle kontakti. Ta toksis midagi telefoni, siis sain ma aru, et ta pani kõik minu andmed kirja. Võtsin samuti taskust telefoni ning logisin telefoni teel Facebooki. Siis oli mul kohe sõbrakutse tulnud ning see oli muidugi Kaspar ja ma võtsin ta sõbrakutse vastu.
Tuli juba peatus ning jäin aknast välja vaatama.
"Noh, ma hakkan nüüd minema, kribame facebookis." Ütles Kaspar, ning hakkas enda jakki selga panema. Jäin talle otsa vaatama ning laususin
"Okei siis, tsau." Kehitasin õlgu ning naeratasin kergelt. Kaspar naeratas ning hakkas minema. Pöörasin pilgu telefonile ning surfasin mõned tunnid Facebookis unustasin ema lõuna täitsa ära. Peatusin korraks ja jäin ette vaatama ning mõtlema, et kuidas ma kohvrid alla saan võtta? Ja kuidas ma need üksi bussist välja saan veatud? Ah küsin abi, raputasin pead ning pöörasin pea telefonile ning olin netis edasi.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Viinamari
Admin
Viinamari

Female Postituste arv : 184
Join date : 08/12/2012
Asukoht : Pärnu maakond

Õnnetused õnnetused Empty
PostitaminePealkiri: Re: Õnnetused õnnetused   Õnnetused õnnetused EmptyReede Dets 28, 2012 8:39 am

"Noh, ole siis tubli, tsau." Ütles isa. Sinna käib koma (punasega tehtud). Ja parem oleks, kui üks on midagi öelnud, siis võiks ikka kirjutad ütles ta. Väikse tähega võiks see siiski olla.

Aga muidu hea, ja ootan uut osa.

Ahjaa, pealkirjas võiks olla ka koma : Õnnetused, õnnetused.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili http://noortefoorum.forum.co.ee
Creamy

Creamy

Postituste arv : 165
Join date : 15/12/2012

Õnnetused õnnetused Empty
PostitaminePealkiri: Re: Õnnetused õnnetused   Õnnetused õnnetused EmptyReede Dets 28, 2012 10:15 am

Ei pea just ütles ta olema. See võib mõnes kohas olla, aga mitte kõikides. Kuidas muidu nii üldse aru saab, kes midagi ütleb?

Ja väikse tähega mitte ei võiks vaid peakski olema. Ma tervet juttu praegu läbi ei lugenud.
Tagasi üles Go down
Vaata kasutaja profiili
Sponsored content




Õnnetused õnnetused Empty
PostitaminePealkiri: Re: Õnnetused õnnetused   Õnnetused õnnetused Empty

Tagasi üles Go down
 
Õnnetused õnnetused
Tagasi üles 
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

Permissions in this forum:Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Noorte foorum :: Meelelahutus :: Omalooming :: Kirjakunst-
Hüppa: